Jõuluõhtu veetsime juba uues majas, nagu plaanisimegi. Sissekolimine toimus jõulude ja uue aasta vahel, sellega jäi veel üle kahe nädala varuaega tähtajaliselt üüritud majast naaberkülas välja kolimiseks, mis oli viie kuu jooksul olnud meile koduks peale eelmise eluaseme müüki.

Usun, et asukoha valik, sobiv suurus ja õige ajastus on maja ehitamisel kõige tähtsamad otsused. Kindlasti tuleb ise aru saada, mis on soovunelm ja mis tegelik vajadus ja neil kahel tuleb jätkuvalt vahet teha kogu ehitamise käigus. Majaehitamise põhimõtteline otsus sai meie peres tehtud veidi üle kuue aasta enne Kastelli maja püstitamist, kui leidsime oma maja rajamiseks meelepärase koha, kust alustati kruntide müügiga. Arvasime esiti, et ehitame maja 4-5 aasta jooksul. Eesmärgiks oli lapsed kooliajaks omaette tubadesse saada. Teadsime kohe, et soovime meie mõistlikele nõudmistele vastavat maja, samas ei otsi kõige odavamat lahendust, vaid rajame sellise elamise, mis meile sobib. Kõige olulisemad otsused on vaieldamatult need, mis tehakse protsessi alguses. Majaehituskava eri valikute ettevalmistamine ja võrdlemine toimus põhjalikult. Mõne otsuse kaalumine nõudis aega omajagu, kuid see polnud probleem, kuna olime otsustanud, et kiiret meil pole.

Maja valimisel teadsime algusest peale, et soovime kasutada mõnda piisava ajalooga ja majanduslikult jätkusuutlikku valmislahenduste pakkujat. Ajal, kui keskmise majaehitaja tüüplahenduste põhivalikusse näisid kuuluvat eelkõige Fibo-plokk, betoonvalust vahelagi ja väljastpoolt soojustatud vundament, igatses hing midagi elegantsemat ja hingele soojemat, eelkõige puitu. Palkehitiste vajumisspetsiifika oli juba piisavalt tuttav, seetõttu see variant jäi kõrvale. Piisav kogemus oli puitkarkassmajas elamisest, mis tundus omasena ja selliseid lahendusi hakkasimegi otsima. Kastelli kuulus algusest peale eelvaliku esiviisikusse, kuid korjasime ehitusmessidelt ka teiste pakkujate materjale. Veidi aja pärast tõusis Kastelli eelisseisundisse tänu oma äsja ilmunud AIKA majade kataloogile, mis mõjus paljulubavalt nii oma esteetilise üldpildi kui planeeringutest läbikumava kasutusmugavuse ja funktsionaalsusega. Esteetiliselt soodsat üldmuljet tugevdas puitkarkassi ehitamine precut meetodil, mis mõjus arusaadavalt ja mille ehitusprotsess on silmale nauditav, tõhus ja väheste ehitusjääkidega.

Tunnetamaks paremini kaasaegset eramaja, ruumiplaneerimist ja aiaplaneerimist, samuti erinevaid lahendusi sisekujundusdetailide ja materjalide osas, käisime kahel järjestikusel aastal peale krundiostu Soomes elamuehitusmessidel. Peale esimest Soome elamumessil käiku jäime pidama Kastelli AIKA sarja juurde ja võtsime järgneval sügistalvel pakkumised kahele majatüübile. Kastelli osas õnnestus käia ka mitme ehitusjärgus oleva majaga tutvumas, seejuures õnnestus Soomest leida ka konkreetne meid huvitav mudel, kus saime sees käies tunnetada ruumide proportsioone ja mõõta sammudes vahekaugusi köögist elutuppa ning hinnata suurtest akendest avaneva vaate mõjukust elutoas viibijaile.

Peale Kastellist pakkumiste laekumist pöördusime talvel arhitekti poole, et maja krundile paigutada. Baasmudelist lõpliku lahenduseni jõudmisega koos peamiste tehniliste osade projektidega läks üle poole aasta. Esmalt edenesime ruttu. Mõne kuu jooksul sai krundile juurde paigutatud kuur ja autode jaoks varjualune. Rangelt piirasime end ära tüüpmaja väliste mõõtude ja tugiseinte ja –talade tüüpprojektis oleva lahendusega, ehkki nii mõnigi idee päädis lisaehitusmahtu lisava eskiisiga, millest õnneks kohe loobusime. Välisilme lahenduseni jõudmine võttis oodatust enam aega. Kui saime aru, et probleem on sobiva idee puudumises, hakkasime ise katsetama erinevate ideedega, mis paraku olid üks halvem kui teine. Õnneliku juhuse läbi leidsime arhitekti, kellele oma muret kurtes saime toimiva idee kogu väliskujunduse läbivaks lahendamiseks. Päris ehedal kujul me siiski väljapakutud esmast ideed realiseerima ei hakanud, vaid kärpisime veidi tagasihoidlikumaks, vististi ka praktilisemaks. Väliskujunduse lahendus sai sisse viidud esmasesse projekti ja kõik asjad loksusid paika.

Pärast välisilme lahendust läks osaprojektidega nagu vesi ja elekter (nõrkvool ja tugevvool) üpris ladusalt. Küttelahenduse lõplikuks valikuks kulus rohkem uurimist ja arvutusi. Omajagu sunnitud valikuid tuli teha põrandakütte torustiku projekti saamiseks, kuna põrandakütte torustiku tarnijate turuliider oli lõpetanud projekteerimisteenuse pakkumise. See teenus oli olnud tasuta ja turul polnud seetõttu ka tekkinud konkurente tema torustiku projekteerimise teenuse osas. Leidus aga teistsuguse torustiku pakkuja, kes pakkus ka projekteerimist, kelle seetõttu ka valisime. Ventilatsiooni osas oli selge, et kasutusele tuleb sundventilatsioon soojustagastusega, aga kuna agregaatide osas oli oodata olulist arengut, jäi lõplik valik teadlikult hilisemaks.

Protsessi vältel uuendasime oma plaanides regulaarselt oma võimekust ja pakutavaid hindu. Nägime, et ehitamise keskkond oli muutunud ebasoodsamaks. Liiga palju oli neid, kes tahtsid samuti ehitada, veel rohkem neid, kes otsustasid arendamise-ehitamisega kasumit teenida. Ehitusbuum oli Eestis pihta hakanud, samuti oli juba mõnda aega tõusnud eluasemelaenude baasintressiks kasutatav 6 kuu Euribor. Kui see viitintress oli enam kui kahekordistunud võrreldes krundiostmise ajaga, tõmbasime pidurit. Külmutasime kõik omapoolsed ehitusplaanid ja otsustasime oodata.

Ootasime paar aastat. Kaks aastat enne sissekolimist otsustasime, et oli saabunud soodus aeg, nn.“võimaluse aken“ uue eluaseme ehitamisega alustamiseks. Mõte ei olnud vahepeal seisnud ja kui sai selgeks, et soovime ka aiakujundust olemasolevale krundiplaanile, siis tellisime ka selle, kasutades sama aiakujundajat, kes meie senise elamise aia meie meele järgi kujundanud oli. Tagantjärgi hinnates oli aiakujunduse hange enne ehitamist õige mõte, sest erinevate pinnasetüüpide krundile ladustamisel arvestasime juba aiaehituskavaga ning saime aiakujundusega alustada tunduvalt paremast positsioonist kui „maja ja tasandatud krunt, kuhu on külvatud muru“. Kõrvalpõikena vaid niipalju, et muruga kaetud on kujundusprojekti järgi vaid veidi üle veerandi meie krundi pindalast.

Olin oma ehituskavade võrdlemisel jõudnud järeldusele, et alates karkassi tarnest on iga ajaliselt kokkuhoitud nädal ehitusaega oluline hinnavõit kogumaksumuses ja aitab hoida kontrolli all ka paljusid ehitamisega kaasnevaid võimalikke riske. Ehitamise protsessis otsustasime riskide maandamiseks ehitada maja kahel aastal – esimesel suvel vundamenditsükli väliste kommunikatsioonidega. Vältimaks kahe eluaseme omamise lõksu, plaanisime müüa senise elamise, kolida rendipinnale ja ehitada võimalikult intensiivselt maja valmis sissekolimiseks sobiva viimistlustasemeni.

Vundamenditsükli ehitamiseks oli vaja Kastelli poolt müüdava maja osas ostu-müügi lepingut ja esimest sissemakset, sest alles seejärel saab detailsed vundamendijoonised. Tegime lepingu nii pika tarnetähtajaga kui võimalik. Leidsime ka ehitusjärelvalvet pakkuva isiku. Otsisime betoonitöödele, s.h. vundamentide rajamisele keskendunud ettevõtte ja ehitasime 0-tsükli koos alumise korruse põrandaküttetorustikuga esimese ehitussuve jooksul. Tegime ka kõik liitumised kommunikatsioonidega ja aia tarbeks rajasime vihmavee kogumise süsteemi.

Suve lõpus alustasime oma senise eluaseme müügitegevusega. Sügistalvel suurendasime müügipanustust, see hakkas tooma kontakte. Samal ajal saime kaubale ka Kastelli poolt soovitatud maja püstitajaga, kellega leppisime kokku esmase tööde mahu, lubasin jooksvalt kokku leppida edasistes vajalikes töödes ja teatasin, et soovin maja valmimist jõuludeks, see oli viie kuu jooksul alates ajast, kui ehitaja vabanes eelmiselt objektilt. Langetasin põhimõttelise otsuse, et soovin kvaliteetset maja, mis peab olema ehitatud soodsalt, aga mu eesmärgiks ei ole saada kõike kõige odavamalt. Andsin oma põhimõttelisest seisukohast teada ka ehitajale. Sellega sai ehitaja kindluse, et ülikasumeid ei tule, aga ebameeldivaid seisakuid ka mitte, kui kõik pakkumised hoida mõistlikus kasumivahemikus ning mida intensiivsemalt saavad asjad tehtud, seda rutem raha laekub.

Senine eluase õnnestus müüa paar kuud enne Kastelli püstitamise algust. Samasse perioodi jäi ka ajutise elamispinna otsimine, kuuekuulise tähtajalise rendilepingu sõlmimine ja kolimine renditud majja.

Vabastasin ehitaja peaaegu täielikult allhankijatega arveldamisest. Peaaegu kõik lisahanked, mida Kastelli majapakett ei sisaldanud, hankisin ise ja koordineerisin põhiehitajaga tööde järgnevust. Sellega õnnestus iga hanke puhul otseallikast kuulda võimalikest valikuvariantidest, nende eelistest ja miinustest ja sain reageerida kohe, kui tekkis meile sobivam võimalus võrreldes esialgselt kavandatuga. Tõrkeid sisuliselt ei tekkinud, kuna kõikidest võimalikest probleemidest sain otseallikast varajaselt teavet. Samuti teadsin täpselt, mida tehakse. Mitte küll nii täpselt kui ehitusjärelvalve, aga tean, kuidas mingi konstruktsioonielement, juhe või toru on paigutatud, et oskan arvestada, kui mingeid suuremaid kinnitusi on vaja seina sisse panna. Selline oma silmaga asjade juures olemine annab praegugi maja suhtes veidi isepärase tunde, nagu oleks oma kätega kõik need asjad paika pannud.