Kestva kodu saab ehitada ka säästlikult
Ehitusturul on viimasel ajal kujunenud üheks olulisemaks teemaks energiasäästlike, madalate küttekuludega hoonete projekteerimine ja ehitamine – lisandunud on mitmeid uusi mõisteid nagu passiivmaja, energiatõhus maja, madalenergiamaja ja liginullenergiamaja.
Energiasäästlikkus algab tõesti juba maja õigest projekteerimisest, ruumide kompaktsusest, praktilisest paigutamisest, aknapindade optimaalsusest. Kindlasti tasub ära kasutada krundi looduslikke tingimusi, see tähendab majale ilmakaarte suhtes parima asukoha leidmist.
Lõplik tulemus sõltub tehnoloogilistest lahendustest kütte- ja ventilatsioonisüsteemi paigaldamisel. Soovitan kasutada taastuvenergial põhinevaid küttesüsteeme, nagu soojuspumbad, soojuskandjaks tasuks eelistada vesipõrandakütet radiaatorile, kuna põrandaküte vajab poole madalamat temperatuuri soojuse akumuleerumiseks põrandaplaati. Abiks on alati ka kaminad-ahjud, mis lisaks õdusale olemisele on tubli tugi põhiküttesüsteemile.
Sääst kohe või hiljem?
Maja planeerimiseks ei piisa ilusast klantspildist kataloogis. Eelkõige on vaja selgeks teha enda vajadused ja võimalused. Tänapäeval on ehituse ruutmeetri hind vaid üks ja mitte kõige tähtsam otsustamise tegur. Olulisemaks tuleb pidada tulevasi kulutusi maja ülalpidamiseks.
Uut maja ehitades on mõistlik kasutada soojustagastusega ventilatsiooni. Võimaluse korral on mõistlik mõelda juba ette päikesepaneelile tarbevee soojendamiseks.
Ehitad ju korra, aga elad oma uues kodus vahest kogu elu. Majatootjad pakuvad erinevate lahendustega pakette. Müügiedu nimel on tihti optimeeritud väga olulise – maja toorkarbi – pealt. Puitmajadel näiteks ei ole kandev konstruktsioon liimpuidust või on seintes, rääkimata lagedest, soojustust kesiselt.
Puitmajade puhul ongi toorkarp maja südameks ja see peab olema eriti kvaliteetne. Ka vundamente pakutakse erinevas hinnaklassis. Tihti võib maja ehitama asudes juhtuda nii, et paljud olulised asjad on esmasest pakkumisest väljas ja hiljem on tellija fakti ees ning peab juurde hakkama maksma, et saada seda, mida eluks vaja.
Korterist tulnuna on väga raske ette kujutada kõiki ruume, mida majas vaja läheb. Ei osata ruumide tegelikku suurust reaalselt ka tajuda. Panipaiga asemel oleme harjunud kappidega.
Erilahendus tehasest
Vähemalt 10 protsenti elamispinnast peaksid olema erinevad panipaigad – garderoobid, tehnilised ruumid jms; hiljem on neid pindu keeruline juurde tekitada.
Juhul kui originaalprojektis pole piisavalt panipaiku, on neid võimalik juurde tekitada kas olemasoleva pinna arvel või siis maja pikendades.
Sageli lahendatakse alumisel korrusel elutuba-köök-hall suure avatud ruumiga. Liigenduse nn puhtama ja köögi poole vahel saab teostada erineva põrandakattega. Selle tulemusena on kogu olmeruum, soomekeelse moodsama väljendiga olokeittiö (ehk olmeköök) terve päeva päikesepaisteline ja avar.
Kindlasti on paljudel endal ettekujutus, millised ruumid kodus olema peaksid, kuid soovitaksin igatahes enne lepingute allkirjastamist või kulutuste tegemist ka arhitektiga nõu pidada.
Peale siselahenduse on oluline ka maja arhitektuurne terviklikkus – akende paigutus, sümmeetria, katusealused, terrassid jms. Selleks ei pea alati individuaalprojekti tellima.
Paljud pakettmajade tootjad pakuvad samuti väga originaalseid erilahendusi. Eestlased ei taha ju kunagi koduks lihtsalt tehasemaja – ikka naabrist parem peaks olema ja ise välja mõeldud, ja sealjuures hästi odav.
Mõõduka hinnaga kodu saab ehitada ka erinevaid tüüplahendusi kombineerides. Kallisse individuaalprojekti investeerimata on võimalik saada tehase garantiiga maja just oma soovide järgi.
Maja ehitamise hind sõltub paljudest asjaoludest, millest nii mõndagi on võimalik säästa ehituse oskusliku planeerimise abil. Ehitushinda mõjutab algselt juba aeg, millal ehitada – talvel on kulud suuremad.
Mõistlik on ajastada krundi planeerimistööd ja vundamendi ehitus samasse perioodi, et kasutada ära juba kohalolevat rasketehnikat. Hoolikalt tuleb kaaluda enda rahalisi vahendeid ja planeerida tööd sellest johtuvasse graafikusse.
Panusta oma aega
Ise aktiivselt ehitusprotsessis osaledes (allhankijatega suheldes, kaupluses materjalivalikut jälgides, ehitusjärelevalvega koostööd tehes) sujub kogu ehitustegevus ladusamalt ja tõrgeteta, üksteisemõistmise positiivses õhkkonnas, mis säästab tellija raha ning tõstab ehitaja motivatsiooni pakkuda parimat maja.
Alati on võimalik ehitamisel säästa, tehes ise või sõprade-tuttavate abi kasutades. Enda kätega tehtust on ka rohkem rõõmu ja isetegemise uhkust. Siin saavad lapsedki kaasa lüüa ja oma kodu loomisel uuteks peremeesteks kasvada.
Ehitusjärelevalve osa ei maksa alahinnata. Tavaliselt pole ju inimestel aega ja oskust ise oma ehitusel töödejuhataja olla. Parema tahtmisegi korral ei suuda me kõiki nüansse ette näha. Ehitusjärelevalvel on koos ehitusfirmaga vastutus ka garantii kehtivuse ajal.
Maja on kombinatsioon visioonist, ehitusfüüsikast ja arhitektuurist, mis teadlikus tasakaalus annavad elamisväärse tulemuse.
Elamisväärse maja ehitaja 10 käsku
- Ajasta nii krundi ettevalmistamine kui ka ehitustööd optimaalsele perioodile.
- Ära säästa korraliku vundamendi pealt.
- Pea oluliseks maja toorkarpi.
- Mõtle läbi ja kasuta kõige kulutõhusamaid tehnolahendusi kütteks, tarbeveeks ja ventilatsiooniks.
- Mõtle läbi ruumide vajadus ja lisa panipaikadeks 10 protsenti elamispinnast.
- Kasuta tüüpmajade toimivaid kombineerimisvõimalusi nii siselahenduses kui ka arhitektuurses üldpildis.
- Kasuta ehitusjärelevalve teenust.
- Kasuta võimaluse korral ära oma tööjõudu.
- Eelista madalaid ülalpidamiskulusid odavale ehituspakkumisele.
- Pea nõu arhitektiga ja uuri maad asjatundjatelt.
